Blogi: Kumano Kodo palverännutee ehk viie meele maitserännak

November, 2024

Kumano Kodo on paik, kuhu armastavad tulla jaapanlased, kes hindavad head toitu, loodust ja matkamist spirituaalsetel radadel. Öeldakse, et tuhandemiiline teekond saab alguse esimesest sammust, nii ka meie puhul.
Plaanime veeta kuus päeva selles Jaapani palverändajate mekas, läbides 115 kilomeetrit matkaradasid, astudes üle 6100 tõusumeetri, kogudes oma palveränduri päevikusse 30 templit ning nautides kohalikke hõrgutisi igas ryokanis (Jaapani stiilis külalistemaja), kus majutume.

Esimene lumi ja käänuline teekond Jaapanisse

Esimene lumi otsustab maha sadada just sel päeval, kui alustame oma reisi Haapsalust Tallinna lennujaama eesmärgiga jõuda Jaapanisse. Ilmateade lubab tuisku ja peagi oleme me selle kaose keskel, lootes kõigest hingest, et meie lend väljub.

Helsingisse suunduva lennu pardale pääseme küll hilinemisega, kuid lennuk siiski stardib. Mõni minut hiljem jääb meie õhusõiduk sõna otseses mõttes õhku rippuma – Helsingi lennujaam võitleb tugeva lumetormiga ja maanduda soovivad lennukid tiirlevad läheduses nagu mesilased ümber mesitaru. Aegajalt jagavad piloot ja stjuardess meiega infot võimalikust maandumise ajast, kuid tegudeni ei jõuta. Iga järgneva minutiga kaob lootus Osaka lennule jõuda. Enam, kui tund hiljem puudutavad lennuki rattad maad, jookseme hullumeelse tempoga ühest lennujaama otsast teise. Tundub, justkui meie kiuste on sealne lennujaam vahepeal poole suuremaks kasvanud. Oma väravasse jõudes veendume lõplikult, meid on maha jäetud… tunde hiljem saame teada, et Osakasse suundunud lennuk ootab rajapuhastust lumest veel viis tundi, reisijad lennukis istudes… meid suunatakse lähedalasuvasse hotelli ööd veetma.
***
Uued piletid käes, seisame taas vapralt lennujaamas. Eestisse lubab ilmateade taas üha suurenevat lumetormi. Hinges tiksub lootus, et see lumi ei läheneks Soome kaudu…

Oleme kohal!

Tänu lennu hilinemisele poolteist päeva oleme igal moel hiljaks jäänud. Me põhimõtteliselt jookseme Jaapanisse, aru saamata ja tunnetamata, et päriselt kohal oleme. Jookseme läbi passikontrolli, läbi pagasikontrolli, uuesti läbi QR koodi kontrolli, mis on viisakontrolli asenduseks loodud ja siis veel viimane mees piiril vaatab üle, et sul kõik kontrollid oleksid läbitud ja lubab meil siseneda riiki. Meie ees olevad turistid saadetakse aga alguspunkti tagasi, nagu Tsirkuse lauamängus, sest üks linnuke on nende dokumentides jäänud tegemata. Üsna keeruline protseduur tuleb läbida sooviga siseneda Tõusva Päikese maale.

Osaka keskses metroojaamas ootab meid Allan. Allan on poole kohaga mesinik, samuti surfar, kes elanud aastaid Filipiinidel, ta on korraldanud vingeid matkasid erinevatesse eksootilistesse riikidesse. Allan on Haapsalus sündinud, seega haapsallane, põhimõtteliselt naaber :-) Allani juhendamisel plaanime läbi käia ühe osa Kumano Kodo palverännuteest.

***
Esimest korda saame hinge tõmmata ja ümbrust uudistada külakeses nimega Takijiri-oji, kust saab alguse kuus päeva kestev matk mööda iidseid palverännuteid.

Matkaraja algus

Kumano Kodo

Üle 1000 aasta on palverändurid, sealhulgas erinevad keisrid ja ülikud, võtnud ette palverännaku Kumano juurde. Selleks kasutati raskesti läbitavaid mägiseid teid, mida tänapäeval kutsutakse Kumano Kodo’ks ja mis kulgeb täna läbi imeilusa Kii poolsaare.
2004. aasta juulis kanti Kumano Kodo palverännuteed UNESCO maailmapärandi nimekirja, raja kogupikkus on 370 kilomeetrit koosnedes viiest omavahel ühendatud rajast Osakast lõuna pool. Koos Hispaanias asuva Camino de Compostelaga on need ainsad UNESCO poolt tunnustatud maailmapärandi palverännuteed.

Rajal saame tunda nii rahet, vihma kui päikest

Taevasse kõrguvad seedermännid on Kumano Kodo matkaraja läbivaks vaatepildiks

Majutume ryokanites ning sulistame kuumades onsenites

Terve reisi vältel magame me traditsioonilistes jaapanipärastes ryokanites ehk võõrastemajades, kus toa seinte asemel avanevad õue paberõhukesed lükanduksed, põrandat katmas õhuke tataamivaip, mille peal madrats. Toa seinad ja põrand õhkavad rõskust ja külma, kuid iga tuba on varustatud konditsioneeriga, mis kütab toa mõnusalt soojaks. Jaapanipärases külalistemajas peatumisel on reeglid mõnevõrra erinevad hotellidest, millega harjunud oleme, kuid väikese harjutamise järel tead sa juba, missugused sussid on toas või õues käimiseks, missuguseid tuleb kasutada tualetti sisenedes. Ajan korduvalt segi erinevad sussid ning üsna tihti leian end jalutamas mööda maja, tualeti sussid jalas ;-)

Arvatavasti nii meie praeguse, kui kogu eelnevate reiside majutuskogemuste kõrghetkeks on elamusmajutus Koyasanis. Viimase öö matkarajal veedame templis, kus igapäevaselt toimetavad mungad. Tempel on oma olemuselt suur saal, milles on tohutul hulgal Jaapani traditsioonilistes majades kasutatavaid lükanduksi. Need annavad võimaluse eraldada erinevaid ruume vastavalt vajadusele. Tempel on külm, kraadiklaas näitab siseruumides +4C. Oma toa saame taas kütta soojaks puhuriga ning iseennast üles sulatada tulikuumas onsenis. Õhtusöök serveeritakse suures saalis, kus igal sööjal on eraldi laud. Õhtusöök on rikkalik, täistaimne aga oh sa ime, selle kõrvale on soovijatel võimalik tellida kohalikku õlut või saket. Haruldane vaatepilt avaneb mungast, kes avab õllepudeli ja kallab selle sisu kõrvalolevas lauas õhtustava matkalise klaasi.

Traditsiooniline Jaapani köök – pidu sinu viiele meelele!

Itadakimasu ehk meie mõistes “Head isu!” on jaapanikeelne fraas, mis tähendab “alandlikult vastu võtma”. Jaapanlased väärtustavad nii kvaliteetset toorainet, kui head toitu, samuti toidu valmistajat ning seetõttu lausuvad nad enne söömist itadakimasu!
Jaapani toidukultuuris on tugev mõju viie elemendi põhimõttel: gomi (viis maitset), gokan (viis meelt), goshiki (viis värvi), goho (viis valmistamisviisi) ja viis põhikoostisosa. Need elemendid on omavahel tihedalt seotud, kus toidu valmistamine loob sööja ette lauale viis erinevat värvi ning viis erinevat maitset puudutades sööja viit erinevat meelt.
Kahtlemata on Kumano Kodo matka üheks oluliseks osaks kohalik toit. Meile pakutakse roogasid, mis on omased just siinsele piirkonnale ja mida mujalt Jaapanist ei leia. Isegi jaapanlased, kes Kumano piirkonda külastavad, on kohalikust toidust vaimustunud.
Igal õhtul ootab meid mitmekäiguline õhtusöök, mis on Jaapani köögile omapäraselt serveeritud pisikestes kaunites portselankausikestes, asetatud elegantselt sööja ette lauale. Õhtusöök koosneb hooajalistest ja kohapeal kasvatatud või jõest püütud toorainest. Üsna tihti ei saa me aru, mida suhu pistame aga see, mida sööme, on väga maitsev. Alati on laual kala, nii hommiku- kui õhtusöögi puhul. Erinevat värvi ja maitsega fermenteeritud köögiviljad on sama lahutamatu toidulaua osa kui riis, moodustades kokku tasakaalustatud ja nauditava eine. Jaapanit külastades peaksid arvestama, et siin nuga ja kahvlit sulle ei pakuta, kõik road süüakse pulkadega, supi vedelik lusikaga.

Toit matkarajal koosneb tavaliselt eelmisest majutuskohast kaasa pakitud karbikesest, milles riisipall, fermenteeritud daikon või muu köögivili ja tükike puuvilja, praegusel aastaajal mandarin või hurmaa.

Rajal kohvikuid või muid söögikohti ei ole aga üsna tõenäoline on, et aegajalt satub teele mõni müügiautomaat, kust matkaline saab osta erinevaid karastusjooke sh õlut ja on juhtunud ka, et automaat pakub saket. Sellisel juhul on masinal suur kiri, alla 20-aastastele ei müüda. Keegi meilt dokumenti ei küsi, ju on masina teravad silmad aru saanud, et oleme vanemad, kui kehtestatud piirmäär ;-)

Kyoto e. keiserlikku õukonna köögi süda

Kuuenda päeva õhtuks oleme 370 kilomeetrist pea kolmandiku, ehk 115 kilomeetrit tervest palverännuteest, läbinud. Pakime matkariided kotti ning suundume Kyotosse, endisesse Jaapani keiserlikku pealinna. Kyoto on tuntud, kui Jaapani kultuuri keskpunkt, nii sealne puitarhitektuur kui Jaapani aiad on aastakümnete jooksul mõjutanud kogu maailma. Kyotot peetakse täna traditsioonilise Jaapani köögi koduks. Just Kyoto kokakunsti viljelejate pingutuste tulemusel tunnustatakse 2013. aastal Washoku’t UNESCO poolt vaimse pärandina. Washokuks nimetatakse ülivärsketest koostisosadest moodustatud einet, mis on kaunilt asetatud sinu ees olevale alusele.

Washoku järgib põhiomadusi nagu:
– tasakaal ja harmoonia st maitsed, värvid ja tekstuur on omavahel tasakaalus hõlmates viit põhimaitset: magus, soolane, hapu, mõru ja umami
– hooajalisus st tooraine valitakse vaid antud hooajal saadavate seast, mida peetakse kõige suurema toiteväärtusega toiduks sinu organismile
– toidu esitlus st esteetiline väljapanek on väga oluline, toidud värvide ja detailide järgi on jagatud pisikestesse, kaunitesse kausikestesse
– erinevad tehnikad st toidu valmistamisel kasutatakse nii aurutamist, grillimist kui hautamist ja fritüürimist, samuti serveeritakse suur hulk mereandidest toorelt. Iga meetod valitakse koostisosade loomulike maitsete esiletõstmiseks.
– riis on jaapanlaste jaoks põhitoiduaine, seda serveeritakse iga roa kõrvale ning peetakse peamiseks energiaallikaks.

Külastame mitmeid ja mitmeid rameni ja sushi restorane, naudime tempurat, erinevaid nuudliroogasid ning okonomiyakit e jaapanipärast pannkooki, mille peamine koostisosa on soolaga maitsestatud taignasse segatud riivitud kapsas. Kogume kokku ideid ja retsepte, talletame mällu värve ja maitseid. Jalutame vanadel Kyoto tänavatel lootes kohtuda geišadega, kogume elamusi ja uusi sõpru.