Meie lugu
„Soov pakkuda ja võtta vastu häid emotsioone ning elada hetkes, mitte kaugel tulevikus” on vastus küsimusele, mida meilt on nii palju küsitud: „Miks te seda tegite?“
Arvatavasti suurel osal inimestest möödub elu ühesuguste etappidena. Karjääri mõttes saab see alguse kusagilt madalalt ja hakkab vaikselt kerkima, haarates kaenla alla rohkem vastutust, taskutesse raha, ninale aupaistet, sisemusse enesekindlust, õlgadele koormust. Ühel päeval aga saab igal enesest lugupidaval inimsel sellest villand ja kui tal on kõrval mõistev kaaslane ja pere, leiavad nad lahenduse, mida ette võtta, et sellesse „aupaiste ja rikkuse“ rattasse mitte uppuda.
Kolida või mitte kolida Haapsallu?
Meie pere puhul olid mõttega Haapsallu kolida nõus kõik peale noorima pereliikme Lukase, kes tol hetkel lõpetas neljandat klassi, olles 9-aastane. Suurem laps, Karl Joosep, lõpetas gümnaasiumi ja kolis Tartusse, et seal arstiõpingutega jätkata. Kui Lukasega Haapsalu kooli ja trennidega tutvust tegime, küsisid õpetajad-treenerid ikka, miks just Haapsalu? Seepeale vaatas Lukas emale-isale sügavalt silma ja küsis: „Jah, AGA miks?“… ausaltöeldes ei osanud me sellele küsimusele vastata ka ise: keskeakriis? lapsevanemad püüavad oma soove ja unistusi esile seades saavutada uut seisundit elus sõites lapse tunnetest ja tema mahajäänud sõprussuhetest üle?
Muutust oma karjääris vajas eelkõige Daire
Daire, kes on terve elu suurettevõtetes keskastmejuhina leiba teeninud. Veiko elus eraettevõtjana ei muutunud midagi peale selle, et tänaseks on ta ehitanud valmis hotelli, mis vastab täielikult kõrgeima taseme majutusasutusele ettekirjutatud eeskirjadele, on muutnud oma igapäevast töörütmi austades Tallinnat oma visiitidega vaid kord-kaks nädalas…
Algus oli füüsiliselt raske
Kõik tööd majas tegi ära Daire, alates söögi valmistamisest, köögi puhastamisest lõpetades tubade koristamise ja aia korrashoiuga. Oma teenuse suunasime teadlikult ärikliendile, saime üsna pea aru, et Haapsalut külastab turist vaid suvekuudel, meie soov oli äri hoida avatuna aastaringselt, seega kõik teenused ja tooted disainis Daire ärikliendist lähtuvalt. Peagi sai tööle võetud abiline, kus Dairel jäi aega tegeleda toodete väljatöötamise ja sotsiaalmeedias turundamisega, mis on ainus kanal peale suust-suhu turunduse hotellil.
Unikaalsus, eristuvus, pidev areng
Igapäevane õppimine ja eneseareng on olulised detailid kogu OHH hotelliäri juures. Igal aastal veedab Daire vähemalt kuu (vahel pikemalt) mõnes riigis, kus õpib tundma kohalikku toidukultuuri. Daire on praktiseerinud Kreekas, Indias, Jaapanis, Mehhikos, Tais ja Prantsusmaal, seda erinevates toidukohtades. Hotellis pakutavad road, ühised kokkamised on alati inspireeritud just nendest riikidest, kus Daire isiklikult antud köögikultuuri tunnetanud on.
Endine arvutusjaam, praegune Old Hapsal Hotel
Punastest telliskividest müürid, auku vajunud trellitatud aknad, tühjad toad, mille laest koorub värv, aias suremas suur paju… 1969.aastal ehitatud Arvutusjaam, mille teisel korrusel laiusid meetrite pikkused hiiglaslikud arvutid, mis aitasid sohvooside ja kolhooside töötajatele palkasid arvutada. Maja müürid on tugevad ja paksud, samad müürid on alles ja hoiavad üleval ka Old Hapsal Hotel hotelli.
Hotell on sisustatud erinevatest riikidest inspireeritult
Entusiastlike matkajatena oleme läbi jalutanud päris mitu riiki. Kaart, mis näitab meie matkateid, asub hotelli II korrusel, kus iga külaline saab soovi korral seda oma matkateedega kõrvutada. Ka hotelli toad on sisustatud inspireerituna riikidest, mis südamesse ehk kõige enam pugenud. Kangad, fotod, pildid ja muud detailid on toodud just nendest riikidest.
Meie rännakud on alati olnud lihtsad ja südamlikud, seljakott õlal ja kaasas vaid hädavajalik. Eelistame väikeseid ja personaalseid majutuskohti, kus iga detail peegeldab sealse pererahva hinge ja väärtusi. Samasugust põhimõtet järgime ka Old Hapsal Hotelis. Siit ei leia sa glamuuri ja lõputuid hommikusöögi lette, vaid käsitööna valminud toite, saad tunda perenaise isiklikku toimetamist köögis.
Hotellis on 10 tuba, 10 riiki on esindatud… aga mine tea, millal uus riik hinge poeb ning järgmine tuba uue ilme saab.…