On õhtuid, mis on lihtsalt toredad, ja on õhtuid, mille järel ka paar päeva hiljem on südames soe tunne. Meie Gruusia õhtu oli just selline.
Esimest korda jõudis Old Hapsal Hotelisse restoran Tbilisi peakokk Mamukel. Mamukeli soontes voolab päris rahvusvaheline veri: temas on grusiini, kreeklast, sakslast ja eestlast. Tema vanaema on eestlane, aga Mamukeli enda igapäevaelu on tihedalt seotud Gruusiaga, Gruusia köögi, traditsioonide ja kultuuriga. Igapäevaselt valmistab ta restoranis Tbilisi hinkaalisid ja hatšapurisid ning tutvustab oma külalistele Gruusia toidukultuuri.
Mamukel ja tema tiim toimetasid terve päeva meie köögis ning katsid õhtuks külalistele laua, mis oli sõna otseses mõttes lookas.
Baklažaanirullid, erinevad pkhalid, Gruusia tomati-kurgisalat kreeka pähkli kastmega, mitut sorti hatšapurid, hinkaalid, škmeruli ning lõpetuseks pahlava jäätisega. Hinkaalide ja hatšapuride valmistamisel said külalised ka ise käed külge panna.
Toit oli ka seekord vaid üks osa õhtust.
Meiega oli sel õhtul Wend, kõva matkamees ja nii suur Gruusia sõber, et ta on Gruusias ilmselt rohkem käinud kui mõni meist Saaremaal. 🙂
Ühel pool Mamukel, kes rääkis Gruusia traditsioonidest, lauakommetest ja suprast. Teisel pool Wend oma matkade, juhtumiste ja lugudega Gruusiast ja nende kahe vahel 40 külalist, kes tulid selle kõigega nii siiralt kaasa, et mul oli seda kõrvalt vaadates nii hea tunne, justkui oleks sõpradega Gruusiasse sattunud.
Vot see oli midagi, mida ma ei ole meie majas ammu tundnud. Nii palju head energiat, emotsioone ja naeru ühe õhtu jooksul.
Mõni mõte tasub taskusse pista
Gruusia toostid ei ole lihtsalt klaasi tõstmine, igal toostil on oma mõte ja lugu.
Sel õhtul kõlasid toostid vanemate, sõpruse ja sõprade, kaitseinglite ning rahu auks. Need on tegelikult väga lihtsad ja olulised asjad, mida tasub aeg-ajalt endale meelde tuletada. Mõni mõte lausa taskusse pista ja õigel hetkel jälle välja võtta.
Ja eestlane tuli kaasa!
Pärast õhtusööki köögis Mamukeli ja tema meeskonnaga päeva kokku võttes mainis Mamukel midagi, mis mind väga rõõmustas. Nende senine kogemus eestlastega oli olnud pigem selline, et hoiame ennast üsnagi tagasi, meie suust ei taha ükski sõna välja tulla ja ega me naljalt ise püsti tõuse, et tervele seltskonnale toosti pidada.
Meie külalised murdsid sel õhtul selle kuvandi. Inimesed tulid toostidega kaasa, rääkisid ise, naersid, kuulasid ja elasid kõigele südamest kaasa, seda oli kuidagi eriti tore kõrvalt vaadata sest „Reisime reisimata“ ei tähenda meie jaoks ainult seda, et paneme lauale mõne teise riigi toidud. Kui juba reisida, siis ikka päriselt, proovida natuke aru saada ka kohalikest inimestest, nende kommetest, lugudest ja sellest, mis on neile oluline.
Head külalised tulevad heade võõrustajate juurde
Üks Mamukeli toost jäi mulle eriti meelde. Ta rääkis, et Gruusias on väga oluline, et külalised tahaksid sulle külla tulla. Vahel võistlevat isegi naabrid omavahel, kelle juurde külalised lähevad, ikka tahad ju, et just sinu uksest sisse astutaks.
Mamukelil on üsna lihtne uskumus: „Head külalised tulevad heade võõrustajate juurde.“
Seda kõrvalt kuulates oli päris mõnus vaadata meie saali ja mõelda, et sel õhtul oli meie majja tulnud üle 40 hea külalise.
Järgmisel päeval saabunud sõnumid kinnitasid, et õhtu oli puudutanud ka neid.
„Suur tänu Sulle ja Veikole väga õdusa ja lõbusa õhtu korraldamise eest. Oleme kogu seltskonnaga vaimustuses!“
„Suured tänud imelise ja emotsioonidest tulvil õhtu eest! Nii tänulik, et olete olemas ja teete seda, mida teete. Ikka ja jälle leiame tee Teie juurde tagasi.“
„Me pea kogu kodutee meenutasime eilseid maitseid, teie külalislahkust ning võrratut hotelli. Nii tore oli eilsesse seltskonda kuuluda.“
“Pisar tuli silma, kui mõtlesin, kus minu sõbrad praegu on? Nad võiksid minuga koos siin olla ja seda kõike kogeda!”
Ja veel üks sõnum, mis läks kohe eriti hinge:
„Olen nii tänulik, et mul õnnestus lõpuks teie juurde jõuda. Ma poleks eales uskunud, et see niivõrd suur elamus saab olema. Suur tänu teile selle eest, mis te teete!“
Just nende hetkede pärast me oma „Reisime reisimata“ õhtuid teemegi, et korraks minna kuhugi mujale. Maitsta, kuulata, naerda, õppida ja kogeda, saada natuke rohkem teada inimestest ja kultuurist, mis esmapilgul võib tunduda meie omast väga erinev. Ja siis avastada, et olulised asjad on tegelikult üsna sarnased: vanemad, sõbrad, rahu, inimesed meie ümber ja külalised, kes tahavad sinu uksest sisse astuda.
Aitäh, Mamukel ja restoran Tbilisi meeskond.
Aitäh, Wend ja aitäh, meie head külalised, see oli üks väga eriline Gruusia õhtu. 🇬🇪
Tahad ka meiega reisida reisimata?
Iga meie õhtu viib külalised uude riiki läbi selle maa maitsete, inimeste ja lugude.
Vaata järgmisi „Reisime reisimata“ õhtuid siit!
Daire, Old Hapsal Hotel perenaine
