Hommik, mis ei meenuta üldse hommikut
Hommik Jaapanis algab totaalselt erinevalt, kui kodus harjunud olen. Sinu ette lauale asetatakse aurav misosupp ja kauss valget riisi. Kõrvale pakutakse tükike küpsetatud kala, enamasti makrell või lõhe, ning väikesed kausikesed fermenteeritud köögiviljadega. Lisaks roheline tee, seda alati.
Eurooplasele on see esimestel päevadel veidi harjumatu, justkui oleks sattunud hommikusöögi asemel õhtusöögi lauda.
Tasakaal vs küllus
Jaapani hommikusöök ei ole üles ehitatud küllusele, vaid pigem tasakaalule. Siin ei näe pikal laual meetrite viis liudasid, mis üle kuhjatud toiduga. Traditsiooniline hommikueine ülesehitus järgib lihtsat loogikat: riis (energia ja baastoit), misosupp (soojus), väike kogus valku (kala või muna), fermenteeritud lisandid (seedimisele ja maitsemeeltele).
Kõik road on eraldi kausikestes, jaapanlane ei kuhja erinevaid toite ühele taldrikule kokku, iga amps on justkui omaette elamus. Siinsete elanike jaoks on hommikusöök päeva rahulik käima tõmbamise rituaal, mitte kunagi ei kohta sa kiirustavat või püstijalu söövat jaapanlast.
Kuidas süüakse
Kui esimest korda Jaapanis hommikusöögi laua taha istud võib tekkida väike segadus, kust otsast alustada? Ega siin mingit konkreetset järjekorda ei olegi, tunnetad ise, mis maitseb ja millest alustada.
Olen märganud erinevust enda ja jaapanlaste vahel, kuidas me sööme riisi või riisirooga. Nimelt tõstab jaapanlane sageli kausikese käega suu kõrgusele, et siis pulkadega toit suhu tippida, kui mina/eurooplased pigem kummardame kausi kohale. Jaapanlane sööb pulkadega väikseid ampse ja üsna rahulikult ajal, kui meie püüame võimalikult suured ampsud pulkadega suhu ahmida. Õnneks ei ole me nii kogenud pulkadega söömisel ning suuremalt osalt saame ka ise üsna väiksed portsud suhu pista.
Pulkadega söömise lihtsad reeglid
Pulkasid ei tohi kunagi torgata riisi sisse püsti ega tõsta toitu pulgalt pulgale, see on seotud matusekommetega. Samuti ei vehita ega osutata kellegi peale pulkadega. Need väiksed detailid tasub meeles pidada enne jaapanisse minekut, näitavad külalise oskust kohalikust kultuurist lugu pidada.
Maitse, mis muutub ajaga
Esimestel päevadel otsin midagi tuttavat. Panen riisile sojakastet, raputan furikaket, justkui midagi oleks nagu puudu. Tahaks natuke rohkem maitset, rohkem kontrasti. Kusagil teisel nädalal märkan, et riisile ei lisa ma enam midagi, riis ise hakkab oma magedas vormis üsna hea maitsma. Tunda on, et hakkan jaapani eluga ära harjuma.
Kohv ei kuulu hommikusöögi kõrvale
Üks asi, mis mind kõige rohkem üllatab on see, et kohvi ei pakuta hommikusöögi kõrvale. Roheline tee on jook, mida saad nautida olenemata kellaajast, kohv aga tuleb hiljem. Eraldi rituaalina. Sageli kusagil mujal, tänavanurgal või väikeses kohvikus.
Ometi, kuskil teise nädala lõpus hakkab tekkima vaikselt igatsus capuccino, musta leiva, munavõi ja kilu järele… ja selle meie hommikuse kaerahelbepudru järele.
Sind kõnetab Jaapani köök? Tule sõpradega ühiselt Jaapani õhtusööki valmistama, saada päring meile siit.